Paberita maailm, savitahvlid

Enne paberi leiutamist kasutasid inimesed erinevaid materjale kirjutamiseks ja teabe säilitamiseks. Üks varasemaid ja levinumaid meetodeid oli savitahvlite või savikamakate kasutamine.

Savile graveeriti või kirjutati märkmeid, mida saaks hiljem vajadusel uuesti kasutada. Samuti kasutati kive, kiltkivitahvleid ja muud kõvale pinnale graveerimist või kirjutamist võimaldavaid materjale.

Lisaks kasutati loomset päritolu materjale, näiteks loomanahku ja pergamenti. Pergament valmistati loomade naha põhjal, mis töödeldi spetsiaalsel viisil, et see oleks kirjutamiseks sobivam. Pergament oli vastupidavam kui tavaline paber ja seda saaks ümber kirjutada, muutes selle väärtuslikuks materjaliks dokumentide ja muude oluliste tekstide jaoks.

Mõnel juhul kasutati ka taimede lehti, näiteks palmilehti või papyruslehti, mis olid omamoodi esimesed paberi eelkäijad. Papyrus oli lehtedest kokkupandav materjal, millele sai kirjutada, kuid see oli vähem levinud kui sav või pergament ning piiratud kasutusvõimalustega.

Üldiselt olid need materjalid kallid, piiratud kättesaadavusega ja sageli rasked või ebamugavad kasutada. Seega oli paberi leiutamine oluline samm kirjaliku suhtluse ja teabe levitamise revolutsioonis, muutes kirjutamise odavamaks, lihtsamaks ja laialdasemalt kättesaadavaks.